Euroopa Liidu laienemine suurendab Euroopa julgeolekut

Foto: Euroopa Parlament

Viimasel ajal on jälle hoogustunud arutelu ELi edasise laienemise üle. Üks selle põhjus on kahjuks Venemaa sõda Ukraina vastu. Ja selles kontekstis on märkimisväärne, et Ukraina ja ka Moldova on praeguseks saanud ELi kandidaatriigi staatuse, mis tähendab, et loodetavasti algavad nähtavas tulevikus nende riikidega ka ELi liitumiskõnelused.

Aga ELi laienemine ja liitumiskõnelused nii nende kui ka võimalik et mõne Lääne-Balkani riigiga on toonud fookusesse uue mõõtme, mis nii selgelt varasemate ELi laienemisvoorude puhul tähelepanu all ei olnud. See on Euroopa julgeolek. Kas ja kuivõrd ELi edasine laienemine ja uute liikmesriikide tulek suurendab ELi julgeolekut.

Kui vaadata teemat lähemalt, peaks olema ennekõike Venemaa agrssiivsete ambitsioonide valguses selge, et ka ELi edasised laienemised Euroopa julgeolekut selgelt suurendavad. Alates sellest, et ELi liikmesriigid omavahel ei sõdi ning ELi laienemisel on ka varem olnud suur stabiliseeriv mõju. Seda näiteks Lääne-Balkanile, mis veel 1990ndate alguses elas läbi väga veriseid sõdu ja konflikte. Nii et ELi lainemine on olnud ühtlasi julgeolekut suurendav ettevõtmine ja on seda ka edaspidi.

Lisaks kui vaadata Venemaa agressiivset käitumist, on see suunatud ennekõike nende riikide vastu, keda ta peab või pidas oma mõjusfääris olevaks ja mis ei ole ELis ega NATOs. Praegu on käimas Venemaa agressioonisõda ELi ja NATOsse mittekuuluva Ukraina vastu, kuid Venemaa hoiab oma vägesid sees ka osal Moldova territooriumist ja samuti Gruusia territooriumist. Ka on Venemaa piirivalvurid nii Armeenias kui Tadžikistanis. ELi ja NATOsse mittekuuluvate riikide puhul on Venemaa kasutanud ka jõudu selleks, et üritada hoida neid oma mõjusfääris. Seega, mida rohkem on Euroopas riike, mis kuuluvad NATOsse ja ELi, seda vähem on Venemaal võimalust jõuga oma ambitsioone rahuldada. See puudutab ka Lääne-Balkanit, kus riikide puhul, kes ei ole veel ELis ja NATOs, on selgelt märgata Venemaa ja Hiina huvi nende riikide asjadesse sekkuda.

Tähtis on uute võimalike ELi liikmesriikide puhul ka panustamine ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse nii oma vahenditega, oma sõjaväelastega kui ka oma ajaloolise kogemusega. Muidugi kui Euroopa ühisturg saab uute liitujate näol suuremaks ja tugevamaks, on ka sellel otsene mõju julgeolekule. Majanduslik heaolu, samuti ELi ühisturu atraktiivsus kolmandate riikide silmis panustab Euroopa julgeolekusse. Suurus loeb. Ehk mida ulatuslikum ja suurem on Euroopa ühisturg, seda võimsam on Euroopa maailmas tervikuna ja seda suuremat Euroopa mõju saab eeldada. Lisaks saavad tänu ühisturul osalemisele uued liikmesriigid majanduslikult tugevamaks ning seetõttu on võimalus mingisugusteks sisekonfliktideks või hilisajaloost pärit konfliktide kordumiseks tunduvalt väiksem või olematu. Pean siin silmas ennekõike Lääne-Balkani piirkonda.

Paralleelselt julgeolekuga ELi laienemise puhul tuleb silmas pidada ka NATOt, sest tänaseks on juba enamik ELi liikmesriike ühtlasi NATO liikmesriigid. Ka ELi kandidaatriikide hulgas on riike, kes juba on NATOs, aga ei ole veel ELis. Näiteks Albaania või Montenegro. NATO on viimasel ajal laienenud näiteks Soome ja Rootsi liitumisega, millega on tekkinud lõpuks ühtne julgeolekuruum Põhja-Euroopasse ja meie piirkonda. Ka selles osas tuleb nii ELi kui NATO laienemisi just julgeoleku ja Euroopa kaitsevõimekuse aspektis vaadata koos.

Me oleme Euroopa ja ELi arengus ajalooliste muudatuste sees, kus ELi päevakavva on jõuliselt sisenenud julgeoleku- ja kaitsetemaatika, mida seal aastakümneid ei ole olnud. Seega ka edasised ELi laienemised selgelt tugevdavad ELi julgeolekut ja Euroopa julgeolekut, jättes napima ruumi agressiivseks tegutsemiseks Euroopas Venemaale ja Hiinale. Ma väga loodan, et õige pea algavad liitumiskõnelused Ukraina ja Moldovaga, sest juba liitumiskõneluste protsess ise aitab neil riikidel muutuda ja suurendab nii ka Euroopa julgeolekut.

Urmas Paet
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees

Copy
Tagasi üles